Apostle Grace Lubega
James 1:3-4 (NLT): “For you know that when your faith is tested, your endurance has a chance to grow. So let it grow, for when your endurance is fully developed, you will be perfect and complete, needing nothing.”
—
Sometimes, you might go through a hard season—pain, disappointment or betrayal. And when you finally make it out, you breathe a sigh of relief and say, “At least I came out.”
For many believers, the goal is just survival. As long as they escape the situation, they’re satisfied.
But in God’s plan, survival is not the end goal—transformation is. You’re not meant to come out the same person who went in. You’re meant to come out stronger, wiser, and more like Christ.
Think about gold. It goes through fire—not to destroy it, but to refine it. The fire removes everything that doesn’t belong. The same thing happens with us. That tough time isn’t meant to break you—it’s meant to build you. What tries to hurt you becomes the very thing God uses to shape you.
He is the God who completes us. Completion means letting God perfect you in the process, not just fighting for the situation to end.
If you are going through a trying moment, ask God, “What are You teaching me? Who are You shaping me to be?” Let God work on your heart, your mindset, and your faith while you’re still in the process. Trust Him with the journey, not just the outcome.
FURTHER STUDY: Romans 8:28; 1 Peter 1:6–7
GOLDEN NUGGET: In God’s plan, survival is not the end goal—transformation is. You’re not meant to come out the same person who went in the fire. You’re meant to come out stronger, wiser, and more like Christ.
PRAYER: Father, thank You that even in hard times, You are working in me. Your wisdom teaches me not to settle for just surviving. You shape and complete me. Use every challenge to make me stronger, wiser, and more like Jesus. I trust Your process. In Jesus’ name, Amen.
KATONDA ATUTUUKIRIZA
Omutume Grace Lubega
Yakobo 1:3-4 (NLT): “nga mutegeera ng’okugezebwa kw’okukkiriza kwammwe kuleeta okugumiikiriza. Era omulimu gw’okugumiikiriza gutuukirirenga, mulyoke mubeere abaatuukirira, abalina byonna, abataweebuuka mu kigambo kyonna.”
—
Ebiseera ebimu, oyinza okuyita mu biseera ebizibu—obulumi, okuggwamu amaanyi oba okulibwamu olukwe. Era bw’omala n’obivvuunuka, ossa ekikkowe n’ogamba, “Wakiri nkivvuunuse.”
Eri abakkiriza bangi, ekigendererwa kya kuwonawo. Kasita basimattuka embeera, nga bamatira.
Naye mu kuteesa kwa Katonda, okuwonawo si kye kigendererwa ekisembayo—okukyusibwa kye kigendererwa. Tolina kufuluma ng’omuntu y’omu eyayingira. Olina kufuluma ng’oli wa maanyi okusingawo, mugezi okusingawo, era ng’ofaanana Kristo okusingawo.
Lowooza ku zaabu. Ayita mu muliro—si kumuzikiriza, naye kumulongoosa. Omuliro guggyamu ekintu kyonna ekitali kyayo. Ekintu kye kimu kitutuukako. Ekiseera ekyo ekizibu tekiriiwo kukumenya—kiriwo kukuzimba. Ekyo ekigezaako okukulumya kyennyini Katonda ky’akozesa okukubumba.
Ye Katonda atutuukiriza. Okutuukirizibwa kitegeeza okuleka Katonda okukutuukiriza mu lugendo, si kulwana bulwanyi mbeera kuggwawo.
Bw’obeera ng’oyita mu kaseera ak’okugezesebwa, buuza Katonda, “ki ky’Onjigiriza? Ombumba kubeera ani?” Leka Katonda akole ku mutima gwo, endowooza yo, n’okukkiriza kwo ng’okyali mu lugendo. Mwesigise olugendo, si bivaamu byokka.
YONGERA OSOME: Abaruumi 8:28; 1 Peetero 1:6-7
AKASUMBI KA ZAABU: Mu kuteesa kwa Katonda, okuwonawo si kye kigendererwa ekisembayo—okukyusibwa kye kigendererwa. Tolina kufuluma ng’omuntu y’omu eyayingira mu muliro. Olina okufuluma ng’oli wa maanyi okusingawo, mugezi okusingawo, era ng’ofaanana Kristo okusingawo.
ESSAALA: Kitange, weebale nti ne mu biseera ebizibu, Okola mu nze. Amagezi go ganjigiriza obutamatira na kuwonawo buwonyi. Ombumba era ontuukiriza. Kozesa buli kisoomooza okunfuula ow’amaanyi okusingawo, omugezi okusingawo, n’okwongera okufaanana Yesu. Neesiga emitendera Gyo. Mu linnya erya Yesu, Amiina.
RUHANGA ORIKUTUHINDURA ABAHIKIRE
Entumwa Grace Lubega
Yakobo 1:3-4: Ahakuba nimumanya ngu okugyezibwa omu kwikiriza kwanyu kurugamu okugumisiriza. Kandi murekye okugumisiriza kuhitsye omurimo gwakwo, naimwe mubone kuba abahikire omuri byona, mutaine ki mubuzirweho.
—
Obumwe nobaasa kuraba omu biro bigumire, ebya obusasi, ebya okukureebya nari ebya okukwehakana. Kandi okiheza kusingura otera ekiruhuko ogira oti hakiri eki nakirigamu.
Abaingi, ekyabo n’okubaho bubaho. Kasita bakirigamu nibaba bahaaga.
Omu nteekateeka ya Ruhanga okubaho bubaho tikyo kigyendererwa. Ekigyendererwa kye n’okuhindurwa. Toshemereire kukirigamu okiri nk’okuwakigiiremu. Oshemereire kukirigamu oine amaani maingi n’obwengye bwingi kandi n’omanya Kristo kukira obu wabaire nokizamu.
Teekateeka aha zabu. Neraba omu muriro gw’okugishemeza gutari gw’okugishisha. Omuriro nigwihamu buri kimwe ekitashemereire kugumamu. Ekyo nikyo kiri kutubaho. Okugyezesibwa tikugyendereire kukushenya, kugyendereire kukwombeka. Ekirikugyezaho kukusaasa nikyo Ruhanga arikukozesa kukwombeka.
Ni Ruhanga orikutuhikiiriza. Okukuhikiiriza nikimanyisa kureka Ruhanga akakuhikiiririza omu ki orikurabamu omu mwanya gw’okukirwaanisa.
Waba oine eki orikurabamu, buza Ruhanga oti nonyegyesaki omuri eki? Nonyombeka ngu ndigyemu ki? Reka Ruhanga akore aha mutima gwawe, aha biteekateko byawe na ahakwikiiriza kwaawe waba nokikura. Mwesigye omu rugyendo rwaawe rwoona.
SHOMA NEBI: Abarooma 8:28; 1 Petero 1:6-7
EBIKURU MUNONGA: Omu nteenkateeka ya Ruhanga okubaho bubaho tikyo kigyendererwa. Ekigyendererwa kye n’okuhindurwa. Toshemereire kukirigamu okiri nk’okuwakigiiremu. Oshemereire kukirigamu oine amaani maingi n’obwengye bwingi kandi n’omanya Kristo kukira obuwabaire nokizamu.
OKUSHABA: Taata, yebare ngu n’omubigumire nonkoramu omurimo. Obwengye bwawe nibunyegyesa obutamarwa n’okuhona. Nonyombeka kandi ompikiiriza. Kozesa buri kizibu kumpindura ow’amani, ow’obwengye kandi nyongyere kuba nka Kristo. Ninyesiga enkora yawe. Omu iziina rya Yesu, Amina.
RUHANGA ATUMALIIRIZA ITWE
Omukwenda Grace Lubega
Yakobo 1:3-4 (NLT): “Habwokuba okimanyire ngu okwikiriza kwa we obukugezesebwa, okugumisirisa kwa we kuba nomwanya kukura. Hati kuleke kukule, habwokuba okugumisiriza kwawe obukukura omu bwijwire, iwe noija kuba ohikiriire kandi omaliiriziibwe, otanyina eky’okwetaaga.”
—
Obwire obumu, osobora kuraba omu kasumi akazibu—oburumi, kuswazibwa oba kuliibwamu orukwe. Kandi omazire kurabamu, noikya orwoya orukusembayo kandi nogamba, ”Hakiri nyowe nkarugamu.”
Habw’abaikiriza baingi, ekibakoleera kiri kubaho. Kasita obubakairuka kuruga omumbeera, bahuura baigusiibwe.
Baitu omuntekaniza ya Ruhanga, okubaho bubaho teri niyo maliira—okuhindurwa niyo. Iwe toteekwa kusigara omuntu nuwe omu ayatahiremu. Iwe osemeera kurugamu oli w’amaani kukiraho, mugezi kukiraho, kandi nosisana muno Kristo.
Iwe tekereza hali zaabu. Yo eraba omu muuro—hatali kugihwerekereza, baitu kugisemeza. Omuuro gwihaho ebintu byoona ebitasemiire kugibaho. Ekintu nikyo kimu ekibaho naitwe. Obwire obwo obwakazigizigi tibuli bw’okukucwacwana—busemeera kukwombeka. Ekintu kyoona ekigezaho kukuhutaaza nikyo Ruhanga akozesa kukwombeka.
Nuwe Ruhanga atumaliiriza. Kumaliiriza kimanyisa kuleka Ruhanga kukuhikiriza omurugendo, hatali kurwanisa embeera kuhwaho.
Iwe obworaaba noraba omukaire akokugezesebwa, kaguza Ruhanga, “Kiki Iwe eky’okunyegesa? Iwe kiki eky’okumbuba nyowe mbe?” Leka Ruhanga akole ha mutima gwawe, entekereza yaawe, kandi nokwikiriza kwa we obwo nokyali omurugendo. Mwesigise orugendo, hatali nebirugwamu byonka.
GALIHYA N’OSOMA: Abaruumi 8:28; 1 Petero 1:6–7
EBIKURU MUBYOONA: Omuntekaniza ya Ruhanga, okubaho bubaho teri niyo maliira—okuhindurwa niyo. Iwe toteekwa kusigara omuntu nuwe omu ayatahiremu. Iwe osemeera kurugamu oli w’amaani kukiraho, mugezi kukiraho, kandi nosisana muno Kristo.
ESAARA: Taata, webale habwokuba gonze omubwire bwakazigizigi, Iwe nokora omuli nyowe. Amagezi ga We gakunyegesa obutaikiraniza nokubaho bubaho. Iwe onyombeka kandi omaliiriza nyowe. Kozesa buli kusomoozebwa kwoona kunfwora w’amaani kukiraho, mugezi kukiraho, kandi nokwisana Yesu muno. Nyowe ninyesiga orugendo rwa We. Omu ibara lya Yesu, Amiina.
LUBANGA MA COBO NGA MA WABEDO
Lakwena Grace Lubega
Yakobo 1:3-4(NLT): “Pien wuŋeyo ni temo niyewu miyo wudiyo cwinywu. Wek diyo cwiny ocob ticce kakare, wek wubed jo muteggi, ma roc mo pe i komwu, dok wubed ma gin mo bene pe orem botwu.
—
Cawa mukene, Itwero wok ki tekare matek-ki i arem, tur cwiny onyo adot. Dok kace ikato ki iye, i omo yweyo me loc dok iwaco ni, “olotwal akato ki iye.”
Pi Lukricitayo mapol, ginma gimito en aye loyo ki icing tekare nu. Kace gu kalo tekare meno, dong romo gi.
Ento i yub pa Lubanga, loyo ki i tekare moni pe obedo miti me agiki – ento lokke kwo en aye. Pe omyero igak ngat acel ma ocito iye ni. Omyero ikat woko ma itek makato, maryek makato dok ma nongo itye calo Kricito.
Kong itam i kom jabu. En wok ki mac-pe me balo ne woko, ento me lent me ma ber. Mac kwanyo woko jami ducu ma pe omyero obed ikome. Gin acel-lu time kwedwa. Tekare mateki pe omyero oturi- omyero oyub in.
Ginma temo cwero cwinyi doko ginma Lubanga tiyo kwede me yubi. En obedo Lubanga ma weko wabedo ma watum.
Lubanga cobo ngatma wa bedo teloke ni weko Lubanga yubi ikare meno, pe lweny pi tekare meno mere me gik.
Kace ityeka wok ki tekare matek, peny Lubanga ni, “in mono ityeka pwonya ngo? In mono ityeka yubu an me bedo ngo?” Wek Lubanga oti i cwinyi, tammi dok niye ni makun nongo pwod en tyeka yubi. Gen en ki wote, pe adwoki ne keken.
KWAN MUKENE: Jo Roma 8:28; 1 Petero 1:6-7
LWOD MADIT: Ento i yub pa Lubanga, loyo ki i tekare monini pe obedo miti ne me agiki – ento lokke en aye. Pe omyero igak ngat acel ma ocito iye ni. Omyero ikat woko ma itek makato, maryek makato dok ma itye calo Kricito.
LEGA: Wora, apwoyi pien kadi wa ikare matek, in ityeka tic i an. Ryeko ni pwonya pe me gik i yele me loyo. In iyubu dok iweko an abedo ma atum. Tii ki atema tema ducu me medo teko na, ryeko na dok me bedo calo Yecu. An ageno yoo in Inying Yecu, Amen.
Loading…
EDEKE LOITODOLIKINI ONI
Ekiyakia Grace Lubega
Yakob 1:3-4 (NLT): “Kojenete ebe aitemio naka aiyuunikus eyauni atitiŋikin. Ido kojau atitiŋikin kaswam naedoliorit, tetere iraunos luipolok, luitekoro, komam adiokirot nakiwolikinit.”
—
Icie isaawan, imina jo kitor apak naetiono – apipilu, aitakadikino arai abilakino ebotet. Ido neilomuna jo kaneke, iyeŋakin eiyeŋane loka aiyeŋun do alimun, “Abu eoŋ alomu kiŋa.”
Kanuka eyuunak nuipu, erai apetetait aijar. Bon ebe epedorete aisi kanejai ejautene, imokos.
Konye kotoma apetetait naka Edeke, mam aijar erai apetetait nawasia – aijulakin erai. Mam ebeit jo alomun irai ituŋanan yen eputo keda yen alomari toma. Ebeit jo alomun igogoŋooro, iyatakina acoa ido osubit bala Kristo.
Koomom nuka esabu. Itori akim – mere kanuka amidiar ŋes, konye kanu aililiaun ŋes. Elemari akim ŋinibore yenimam ebeit ajaute tomake. Ibore yeneputo iswamaikin oni. Apak ŋin naetiono ŋesi mam ebeit aibil jo – konye ibusakinit ŋes aiduk jo. Nuetamete aikonakin jo aronis eraun ibore yen itosomai Edeke aitetena jo.
Erai Ŋesi Edeke loitodolikini oni. Ailelebikin epoloikit acamakin Edeke ainakin jo abelar kotoma apak, mere ejie bon kanuka ejautene aŋetakin.
Arai ijaijo aitor apak naka atamio, kiŋit Edeke, “Inyonibo ijai Jo aisisianakin eoŋ? Iŋaibo ijaibo aimeimeun eoŋ araun?” Kiswama Edeke otaukon, aomom kon, keda aiyuun kon iroko jo ijai ojautene. Komunokin Ŋes keda alosit, mere aŋeset bon.
ASIOMAN NAIYATAKINA: Iromayon 8:28; 1 Petero 1:6-7
NUEPOSIK BALA ESABU: Kotoma apetetait naka Edeke, mam aijar erai apetetait nawasia – aijulakin erai. Mam ebeit jo alomun irai ituŋanan yen eputo keda yen alomari toma. Ebeit jo alomun igogoŋooro, iyatakina acoa ido osubit bala Kristo.
AILIP: Papa, Eyalama ebe karaida kotoma apakio nuetioko, ijai Jo aswam kamaka. Isisianakini acoa Kon eoŋ mam acamun aiku bon. Iteteni Jo ka airikakin nuka. Itosomai Jo ŋinijautene ainakina eoŋ agogoŋor, acoun, ka aisub bala Yesu. Amunokina eoŋ oipone Kon. Ko okiror ka Yesu, Amen.
Loading…
MUNGU ANAYETUKAMILISHA
Mtume Grace Lubega
Yakobo 1:3-4 (NLT): Kwa maana mnajua kwamba imani yenu ikijaribiwa, saburi yenu ina nafasi ya kukua. Basi, iacheni ikue, kwa maana saburi yenu ikisha kukomaa, mtakuwa wakamilifu na watimilifu bila kuhitaji kitu chochote.
—
Wakati mwingine, unaweza kupitia msimu mgumu-maumivu, kukata tamaa au usaliti. Na unapofanikiwa, unapumua kwa utulivu na kusema, “Angalau nimetoka.”
Kwa waamini wengi, lengo ni kuishi tu. Muda tu wanaepuka hali hiyo, wanaridhika.
Lakini katika mpango wa Mungu, kunusurika sio lengo la mwisho-bali mabadiliko. Hujakusudiwa kutoka mtu yule yule aliyeingia. Umekusudiwa kutoka ukiwa na nguvu zaidi, hekima zaidi, na mfano Kristo kwa zaidi.
Fikiri juu ya dhahabu. Hupita kwenye moto—sio kuiangamiza, bali kuisafisha. Moto huondoa kila kitu ambacho si mali. Jambo hilo hilo hufanyika kwetu sisi. Wakati huo mgumu haukusudiwi kukuvunja-inakusudiwa kukujenga. Kinachojaribu kukuumiza kinakuwa ndicho kitu ambacho Mungu anakitumia kukutengeneza.
Yeye ni Mungu anayetukamilisha. Kukamilika kunamaanisha kumuachia Mungu akamilishe mchakato huo, sio kupigania tu hali hiyo iishe.
Ikiwa unapitia wakati wa majaribu, muulize Mungu, “Unanifundisha nini? Unanifinyanga niwe nani?” Acha Mungu afanye kazi kwenye moyo wako, mawazo yako, na imani yako wakati ungali katika mchakato huo. Mwamini Yeye kwa safari, sio matokeo tu.
MASOMO YA ZIADA: Warumi 8:28; 1 Petro 1:6–7
UJUMBE MKUU: Katika mpango wa Mungu, kunusurika sio lengo la mwisho-bali mabadiliko. Hujakusudiwa kutoka mtu yule yule aliyeingia. Umekusudiwa kutoka ukiwa na nguvu zaidi, hekima zaidi, na mfano Kristo kwa zaidi.
SALA: Baba, asante kwa kuwa hata katika nyakati ngumu, unafanya kazi ndani yangu. Hekima yako inanifundisha kutotulia kwa ajili ya kuishi tu. Unanitengeneza na kunikamilisha. Tumia kila changamoto kunifanya kuwa na nguvu, hekima, na zaidi kama Yesu. Ninaamini mchakato Wako. Kwa jina la Yesu, Amina.
Loading…
DE GOD DIE ONS COMPLEET MAAKT
Apostel Grace Lubega
Jakobus 1:3-4 (HSV): “want u weet dat de beproeving van uw geloof volharding teweegbrengt. Maar laat die volharding ook volledig mogen doorwerken, opdat u volmaakt bent en geheel oprecht, en in niets tekortschiet.”
—
Soms maak je misschien een moeilijke periode door – pijn, teleurstelling of verraad. En als je er dan eindelijk uitkomt, slaak je een zucht van verlichting en zeg je: “Ik ben er in ieder geval uitgekomen.”
Voor veel gelovigen is overleven het doel. Zolang ze aan de situatie ontsnappen, zijn ze tevreden.
Maar in Gods plan is overleven niet het einddoel – transformatie wel. Het is niet de bedoeling dat je er als dezelfde persoon uitkomt als je erin ging. Het is de bedoeling dat je er sterker, wijzer en meer op Christus gaat lijken.
Denk aan goud. Het gaat door vuur – niet om het te vernietigen, maar om het te verfijnen. Het vuur verwijdert alles wat er niet bij hoort. Hetzelfde gebeurt met ons. Die moeilijke tijd is niet bedoeld om je te breken – het is bedoeld om je op te bouwen. Wat je probeert te kwetsen, wordt juist hetgeen God gebruikt om je te vormen.
Hij is de God die ons compleet maakt. Voltooiing betekent dat je God je in het proces laat vervolmaken, niet alleen maar vechten voor een einde aan de situatie.
Als je een moeilijke tijd doormaakt, vraag God dan: “Wat leert U mij? Laat God werken aan je hart, je denkwijze en je geloof terwijl je nog in het proces zit. Vertrouw Hem de reis toe, niet alleen de uitkomst.
VERDERE STUDIE: Romeinen 8:28; 1 Petrus 1:6-7
HET GOUDKLOMPJE: In Gods plan is overleven niet het einddoel – transformatie wel. Het is niet de bedoeling dat je er als dezelfde persoon uitkomt die door het vuur ging. Het is de bedoeling om er sterker, wijzer en meer op Christus te lijken.
GEBED: Vader, dank U dat U zelfs in moeilijke tijden in mij werkt. Uw wijsheid leert me om niet genoegen te nemen met alleen maar overleven. U vormt en maakt mij compleet. Gebruik elke uitdaging om mij sterker, wijzer en meer op Jezus te laten lijken. Ik vertrouw op Uw proces. In Jezus’ naam, Amen.
DER GOTT, DER UNS VOLLKOMMEN MACHT
Apostel Grace Lubega
Jakobus 1,3-4 (LUT): „Und wisst, dass euer Glaube, wenn er bewährt ist, Geduld wirkt. Die Geduld aber soll zu einem vollkommenen Werk führen, damit ihr vollkommen und unversehrt seid und keinen Mangel habt.“
—
Manchmal durchlebst du vielleicht schwierige Zeiten, wie z. B. Schmerz, Enttäuschung oder Verrat. Und wenn du es endlich überstanden hast, atmest du erleichtert auf und sagst: „Wenigstens ist es jetzt vorbei.“
Für viele Gläubige ist das Ziel nur das Überleben. Solange sie der Situation entkommen, sind sie mit dem Ergebnis zufrieden.
Aber laut Gottes Plan ist das Überleben nicht das Endergebnis, sondern die Transformation. Du sollst nicht als derselbe Mensch das Feuer überstehen, der du vorher warst. Du solltest danach stärker, weiser und Christus ähnlicher sein.
Denke daran, wie Gold verfeinert wird. Es muss durchs Feuer gehen − nicht um es zu zerstören, sondern um es zu läutern. Das Feuer entfernt alles, was nicht dorthin gehört. Das Gleiche passiert mit uns. Harte Zeiten sind nicht dazu da, dich zu brechen, sondern um dich aufzubauen. Was dich verletzen will, wird zum Werkzeug, das Gott benutzt, um dich zu formen.
Er ist der Gott, der uns vervollkommnet. Vervollkommnen bedeutet, dass du dich von Gott perfektionieren lässt und nicht nur damit kämpfst, dass die Situation bald ein Ende hat.
Wenn du schwierige Zeiten durchmachst, frage Gott: „Was willst du mir beibringen? Zu welchem Menschen willst du mich formen?“ Lass Gott dein Herz, deine Denkweise und deinen Glauben vervollkommnen, während du noch im Lernprozess steckst. Vertraue Ihm die ganze Reise an und nicht nur das Endergebnis.
WEITERFÜHRENDE STUDIE: Römer 8,28; 1. Petrus 1,6-7
FAZIT: Laut Gottes Plan ist das Überleben nicht das Endergebnis, sondern die Transformation. Du sollst nicht als derselbe Mensch das Feuer überstehen, der du vorher warst. Du solltest danach stärker, weiser und Christus ähnlicher sein.
GEBET: Lieber Vater, ich danke dir, dass du mich auch in schwierigen Zeiten vervollkommnest. In Deiner Weisheit bringst Du mir bei, dass das Überleben allein nicht ausreicht, denn Du formst und perfektionierst mich dadurch. Bitte benutze jede dieser Herausforderungen, um mich stärker, weiser und Christus ähnlicher zu machen. Ich vertraue Dir, wie Du in meinem Leben zu Werke gehst. In Jesu Namen, Amen.